28 October 2014

Õppematerjali loomine

Alustasime 5/6 liitklassiga õpepmaterjali 2 ja 3 klassile, kes õpivad loodusõpetuses tundma puid ja põõsaid. Teemavalik sai selline, sest praegu on hea ise pildistada - juba on näha lehti, aga ka puude võrad paistavad hästi välja. Ka on teema värskelt korratud. Rühmad moodustasime sel korral lihtsalt - kuna materjali kogumiseks kasutame linoit tahvlit,siis lugesime klassi neljaks ja iga rühm sai omale värvilise sildi. Nii kui rühmad jagatud, läks töö hooga lahti - 2 minutit peale öö algust olid juba esimesed lingid materjalidele leitud
Tahvel on siin http://bit.ly/laukaitec
Peale esimest tundi,kus valisime teemad ja jagasime rühmad, oli väike paus. Kevad oma kiire tempoga surus peale ja nii olid klassil reis Lätti, maakondlik 6 klassi päev, käidi Roostal võistlemas jne. Nii kohtusimegi uuesti alles pea kaks nädalat hiljem. Ega seegi kord kõik kohal olnud - peaaegu kõik poisid olid läinud koos bioloogia õpetajaga Tallinna. Aga see klassikaaslaseid ei heidutanud ja töö läks hoolega käima. Võrreldes sügisese katsetusega sujuski seekord kõik justkui paremini ja valutumalt. Kas põhjuseks oli suurem kogemus, väljas paistev päike või meeldisid teemad rohkem, me ei teagi. Kaks rühma olid varem kodus ka pildistanud,aga andsin siiski oma fotoaparaadid ja nii läksid rühmad veelkord välja. Üks rühm, kus kõige rohkem õpilasi kohal oli, jättis ühe kaaslase arvutiklassi toimetama ja kevadlilli uurinud tüdrukud otsustasid oma pildimaterjali veebist leida. Teistele kordasin enne kiirelt mõned pildistamise põhimõtted ja näitasin aparaadid üle. Pildid laadisime hiljem minu veebikontole.
lastele ITEC
Sel päeval oli meie kasutada kolm tundi - esimene kuluski pildimaterjalile (kordasime pärast üle ka autoriõigustest tulenevad reeglid) ja kaks järgmist tundi koostati esitlust. Esitluse tegemist ma enam näitama ei pidanud, sest oleme seda varem mitu korda teinud.
Kõrvalt õpilaste tegemist jälgides märkasin:
*üks rühm tegi kõike koos, iga liikme arvamust arvestati, veidi vaieldi, aga kõik sujus hästi
* teine rühm otsustas nii, et igaüks teeb oma esitluse ja pärast valivad parima, mida väiksematele esitlevad. Uurisin küll mitu korda, et kas see on mõistlik ajakasutus, aga nad jäid endale kindlaks. Hiljem selgus muidugi,et nii hea mõte see ei olnud, aga sellele tulemusele jõudsid nad siis ise :)
* ühest rühmast oli kohal vaid üks tüdruk - aga tal oli hea ja selge plaan ning järgmisel päeval jätkasid rühmaaaslased ilma temata - eelnevalt tehtu järgi oli lihtne edasi minna.
* ühe rühma liikmed, poiss ja tüdruk, nagistasid ja vaidlesid pidevalt, aga see käis kõik heatahtlikult ja naeruga pooleks ning valminud töö sai hea
*  hoolimata sellest, et ühe teemaga tegeleti 3 tundi järjest, väsimuse märke ei ilmutanud keegi. See oli veidi üllatav, aga ilmselt oli ülesanne põnev ja kindlasti kannusas ka see, et teemat pidid hindama väiksemad koolikaaslased.



Selle päeva viimast tundi jälgis üle Skype Eesti koordinaator Ingrid. Kui tund hakkas lõppema, siis võttis ta õpilastelt intervjuu. Algul istusin  sülearvuti taga ja märkasin, et enne iga vastust vaatavad õpilased kontrollivalt mulle otsa - mida mina asjast arvan. Pole neile küll kunagi oma arvamust keelanud vaid pigem oodanud, aga ju nad tundsid, et peab kooli lippu kõrgel hoidma ja kui midagi peaks valesti minema, siis õpetaja teeb nägusid ning nad saavad end parandada :) Aga kui läksin hoopis nende seljataha, siis jutt muutus vabamaks :) Kogemus ise oli vahva ja tagasisidena kuulsin ühe kolleegi käest järgmisel päeval, et tema laps oli sellest kodus õhinal rääkinud. Ka puudunud klassikaaslastele räägiti sellest kui põnevast kogemusest.


Projekti esimeses osas valmisid esitlused 4 rühmal.
Tutvustati okaspuid, lehtpuid, põõsaid ja kevadlilli. 
Tööd tehes palusin õpilastel arvestada, et seda vaatavad algklasside lapsed ja meie plaan oli seda näidata 2/3 liitklassile. Teine punkt, millele ma tähelepanu juhtisin, oli autoriõiguste arvestamine, kui kasutati teiste fotosid.
Tööd olid küllaltki ühtlase tasemega - ikka kiputi algul liiga palju infot töösse panema, aga üle vaadates võeti päris palju ära. Kuna mina sisusse ei sekkunud, siis sai kirja ilmselt see,  mis õpilastele endale huvitavam tundus.
Huvitav  oli see, et kui tavaliselt kulub esitlust tehes palju aega sobiva tausta valimisele, siis sel korral neid "probleeme" ei tekkinud :)
Näidisena panen siia lehtpuude esitluse:
Puudu on kasutatud kirjandus - see oli valdav probleem. Ilmselt arvasid õpilased, et kuna lingid said kokku kogutud veebistendile, siis neid enam esitluses puudutama ei pea. Sel korral ma ei tuletanud seda ka meelde.
Osade fotode autoriks oli märgitud mind, kuigi pildid tegi nende rühmakaaslane, kes sel päeval, kui esitlus valmis sai, puudus.

Neljapäeval, 31. mail tegime me esitluste põhjal pisikesed viktoriinud.
Tutvustasin õpilastele koolielu.ee töövahendite osa  ja soovitasin mõnda. Õpilased valisid Photopeach keskkonna. Tegelikult tegi kaks rühma oma viktoriini PurposeGames keskkonnas, aga kuna nad jäid hätta avaldamisega ja õpetust üle ei vaadanud, siis orienteerusid kiirelt ümber.
Keskkonnad õpiti selgeks "käigu pealt", kuigi juhendid on Koolielus olemas. Minu käest abi ja nõu ei küsitud. Vahva oli see, et üks rühm tegi omale kasutajakonto nii, et kõikide rühmaliikmete nimede esitähtedest moodustus kasutajanimi
Valminud viktoriinid



Valminud töid katsetasime 2/3 liitklassiga. Iga rühm sai aja  oma esitluse tutvustamiseks. Rühmakaaslased ise jagasid, kes räägib ja nii oli mitmeid lahendusi -küll esitles üks ja teine oli tehnikuks arvuti taga, või jagati teema alamteemadeks ja iga rühmakaaslane rääkis.

See klass ei ole veel pidanud palju teiste ees esinema, aga nad said suurepäraselt hakkama. Enne, kui saabusid väiksemad koolikaaslased, arutati kiirelt omavahel läbi, kes ja mida räägib. Nii näiteks näitas Gregory tahvli kõrval ligikaudseid lehe suurusi,  et cm numbrid ei jääks vaid numbriteks ja tekiks ka mingi ettekujutus.

Kui kõik olid oma osa ära tutvustanud, siis näitasid nad oma viktoriinide asukoha väiksematele. Klassist kostis ainult nohin. Nii kui kellegi oli üks viktoriin lahendatud, nõuti kohe uut. Kõrvalt oli väga vahva vaadata, kuidas vanemad õpilased tähtsalt nooremaid aitasid.


Peale viktoriinide lahendamist oli aeg hinnata tehtud tööd. Palusin rühmaliikmed klassi ette. Väiksematele selgitasin, mida me ootame (hinnangut tööle, mitte koolikaaslastele) ja et minu märguande peale tõstavad nad nii mitu sõrme, mis nad tööle hindeks annaksid. Valdavalt olid püsti 4-5 sõrme. Siis palusin paari sõnaga ka tehtud tööd kiita - 2/3 klassi  õpilased tõid päris ilusti välja tööde head küljed ja tundus, et "nägude järgi" hindamist ei olnud. Aktiivsemad rääkijad olid tüdrukud.




Tehtud töö +/-
+ rühmatöö sujus paremini kui sügisel. Väikesed loomingulised naginad lahendati naeruga
+ kui varem oli märgata, et sõbrasuhted mõjutavad koostööd rühmas, siis sel korral seda näha ei olnud
+ õpilased saavad uue keskkonnaga hakkama kiirelt
+ tööd tehes õpiti uut ka teema kohta
+ fotod lähevad aina paremaks
+ väiksemad koolikaaslased tundsid end töös osalistena, kuigi nägid vaid tulemust
+ väga vahva kogemus Skype kaudu intervjuu andmisega

- ootamatud üritused koolis ja väljaspool kooli mõjutasid ajakava muutes selle pingeliseks

Kokkuvõtvalt võib õelda, et hoolimata väga napist ajaressursist, õnnestus töö hästi. Sügisel plaanin seda stsenaariumi osade teemade puhul rakendada

No comments:

Post a Comment