Mängu loomine

Sel korral on toimetamas 5. klass, kellega ma varem üheski projektis pole osalenud.
Klassis on 10 õpilast - 4 tüdrukut ja 6 poissi.

Rääkisin õpilastele, mis projekt see ITEC üldse on, mida meie kooli õpilased on varem teinud ja kuidas see neile meeldis ning mis on meie edasine plaan. Kahjuks on päris mitu puudujat, aga edasi ka ei taha algust lükata, sest kohe on käes jõulud ja see on koolis alati kibekiire aeg ja oleme juba niigi hilja alustamas.

Kõigepealt tegime ära rühmad. Kuna me pole varem TeamUp vahendit kasutanud, siis võtsime selle. Lisasin kiirelt õpilaste nimed. Lisasin, et soovin kolm rühma ja kõigi silme all need siis loodigi. Kuigi mõne õpilase häälest kostus nurinat ja mõni nägu ei olnud väga röömus, siis olid kõik siiski otsusega päri - arvuti ju arvas nii. Igast rühmast oli üks liige haige - nii ei juhtunud ka seda, et mõni õpilane oleks pidanud esimest ülesannet üksi täitma hakkama.

Selleks, et mõte mängude teemal liikuma panna, said kõik rühmad A3 formaadis paberi ja pliiatsid ning ülesanne oli kirja panna nii palju erinevaid mänge kui neil meelde tuleb. 

Kõik rühmad tegid erinevalt tööd:

• üks seltskond hakkas kohe üksmeelselt kirjutama. Oli elav arutelu, kellel midagi meenus, see ka kohe kirjutas. 
• teises rühmas küll arutati, aga kumbki liige (kolmas oli puudu), kirjutas oma nimekirja. 
• kolmanda rühma kaks liiget (ka seal puudus kolmas) alustasid nii, et üks hakkas kirjutama ja teine ootas. Minu pärimise peale, et kas kahekesi ei saaks teha, sest paber ju suur ja ruumi on, hakkasid küll mõlemad kirjutama, teine teise lehe serva ja imepisikese käekirjaga. Tundus, et noormehed ei  saa kuidagi koostööle.

Sellist mõtlemisaega jäi vast kokku 15 minutit ja keegi ei jõudnud veel ära tüdineda. 

Tunni lõpus korjasin paberid kokku.

Kogu rühmatöö aja püüdsin neid mitte väga segada. Mõnel korral küll suunasin veidi nende vestlust, kui  jutt väga arvutimängude teemaliseks läks. Kuna lubasin rühmatööks vabalt koha valida, siis algul läksid kõik kuhugi klassinurka põrandale istuma. Tundus, et see meeldis neile väga, aga enne ülesande lõppu tuldi siiski laua taha istuma ja kirjutama.

2. tund

Täna olid kõik rühmade liikmed kohal.

Tegin kiire ülevaate sellest, mis eelmisel korral jutuks oli ja mida rühmakaaslased juba teha jõudsid. 

Kõik rühmad said tagasi oma paberid ja said 5 nimuti jooksul oma nimekirja veel täiendada. 

Seejärel me veidi arutlesime, et mis võiks olla tavalise mängu ja õppemängu vahe. Palusin neil paberile kirja panna, mis teeb ühest mängust õppemängu. Seda peamiselt seetõttu, et paaril õpilasel oli segadus, mida võiks üks mäng üldse õpetada ("No korvpall õpetab mind korvpalli mängima"). 

Rühmade töökorraldus väga ei muutnud. Vaid see rühm, kus noormehed üldse koostööd teha ei tahtnud, sai juurde aktiivse liikme, kes mõlemad rühmakaaslased tööle pani. Rühm, kus arutleti, aga tehti ikka oma, jätkas samas stiilis ka siis, kui kolmas liige lisandus. Algul püüti ühiselt, aga peadselt jätkas iga üks oma rida.

Tunni teise poole jätsin neile arutlemiseks, mis mängu tüüpi mängu nad võiksid ise disainida. Vahendi, kuhu oma ideed salvestada, võisid nad ise valida ja nii võeti kasutusele peamiselt MSWord. Tunni lõpuks õpilased tüdimust ei näidanud :)
3. tund
Eelmisel nädalal meil ei õnnestunud oma projektiga tegeleda. Lootsin, et kaks nädalat mõtlemisaega on ehk ka häid ideid toonud.

Tunni alguses uurisin, et mida rühmad teha tahaksid. Ühe rühma idee oli teha liiklusmäng - ideelt veidi sarnane liiklustestiga, kus on küsimused ja tuleb õige valida. Teise soov oli Eesti mängu sarnane lauamäng. 

Kui see selge, palusin teha paberile mustandi, kuidas nende mäng võiks välja näha, kes on tegelased jne. 

4. tund - Intervjuu

Seekord oli tund veidi eriline - ITEC Eesti pedagoogiline koordinaator Ingrid Maadvere jälgis meie tundi Skype vahendusel ja tunni lõpus tegi õpilastega intervjuu.
Nagu ikka tehnikaga vahel juhtub, nii ka seekord ei saanud me kohe tunni algul ühendust. Aga sellest ei olnud midagi - seletasin õpilastele, mida ma seekord sooviksin. Sel korral joonistasid õpilased vahendiga Flockdraw skeemi, kuidas mäng võiks kulgeda.
Vahendit ma neile eraldi ei õpetanud, näitasin vaid, kuidas nad saavad oma rühma töölauaga ühineda. Mingeid raskusi vahendiga tööle hakkamine neile ei valmistanud. Kiirelt leiti lahendus ka sellele, et vahend täpitähti ei arvestanud.

Seekord tegi kõige paremini koostööd see rühm, kes alguses kuidagi vedama ei saanud. Ka see seltskond, kelle koostöö kohe sujus, sai sel korral ilusti omavahel hakkama. Kolmas rühm oli ka sel korral oma vanas kinni - igaüks tegi oma, kuigi alguses ka üritasid koos toimetada. Aga kuna nende ideed olid üsna head ja et mitte teiste tegemisi segada, siis lasin ma neil toimetada. Tuletasin vaid paar korda meelde, et oma tööd peavad nad koos esiltema.
Intervjuu läks hästi hetkeni kuni katkes Skype ühendus. Lastele oli see põnev kogemus ja tekitas elevust :)

Kokkuvõte

1. Mis oli tegevuse eesmärk (objekt)? Kas eesmärk saavutati?
Eesmärgiks oli luua mängu prototüüp ja seda teistele tutvustada. See ei pidanud olema ilmtingimata arvutimäng, aga kõik rühmad valisid siiski selle võimaluse.
Tsükli lõpuks peaks prototüüp valmis olema ja klassikaaslastele esitlemiseks valmis. 
Senise töö järgi võib õelda, et liigset tähelepanu pöörati mängu väljanägemisele. Vaid üks rühm on tegelenud ka ülesannetega ja sellega, kuidas mäng peaks kulgema.

2. Milliseid vahendeid kasutasin (tehnika, programmid, õppematerjalid,)?

Seekord valisin peamisteks töövahenditeks pliiatsi ja paberi. Oma mängu reeglid ja ülesannete märkimiseks said õpilased ise vahendi valida ja nad eelistasid MSWordi.
Mängu kulgu palusin neil joonistada veebipõhise vahendiga Flockdraw. See on ühistöö vahend, mida nad enne kasutanud ei olnud, aga töö õnnestus hästi, vahend alt ei vedanud. Vahendit eraldi neile ei õpetanud, näitasin vaid, kuidas oma rühma lehega liituda. Mingeid raskuseid, kuidas edasi toimetada, õpilastel ei olnud.
Kahjuks ei saa me koolis kasutada Scrachi (tehnilised probleemid). Muidu oleksime meelasti proovinud ka ühe lihtsa mängu programmeerimist.

3. Mida õpetasin õpilastele (mõisted, tegevused)?

Tsükli keskel kordasime ühel tunnil esitluste tegemist. See oli küll tingitud ühe teise õppeaine ülesandest, aga sobis hästi ka meie teemaga. Seletasin ka üle, mis on disain, mis prototüüp ja miks võiks olla selliseid asju vaja.
Töö käigus üritasin võimalikult vähe sekkuda, lastes rühmadel ise otsustada ja suund valida. Küsimuste korral vastasin, aga neid ei olnud palju.

4. Millised olid reeglid, kuidas toimus õppetöö?

Iga rühm pidi mõtlema välja ühe mängu, sellele looma prototüübi. Teiste tööd töö käigus kritiseerida ei tohtinud.  Disainisessioon, kus antakse tagasiside, on veel ees.

5. Milline oli tööjaotus, rollid rühmades?

Kohe tsükli alguses joonistusid välja, kui aktiivsed ja millises rollis õpilased rühmas olid. Paar korda pidin meelde tuletama, et tegu on siiski rühma tööga, aga üldiselt tehti ilusti koostööd. Ka rühm, kus kaks kohalolnud liiget alguses koostööd ei teinud, muutsid seda, kui kolmas liige liitus. Kuigi ma soovitasin rollid ära jagada, siis ükski rühm seda ei teinud.
Kõige paremini tegi koostööd see rühm, kus oli 4 liiget - mõtlesid koos, otsustasid koos, kõik liikmed osalesid aktiivselt ja suuri vaidlusi ei paistnud.
Üks rühmadest jätkas nii nagu alustasid - iga ülesande alguses tegid koostööd u 10 minutit, siis hakkas igaüks oma mõtet arendama. Kaks liiget tegid koostööd, kolmas eemaldus. Tundus, et talle ei sobinud see, kui tema mõtteid 100% ei arvestatud.

6. Kuidas osales töös kogukond (kool, lapsevanemad, teised õpetajad)?

Töös kogukond ei osalenud. Küll andsin ülevaate teistele õpetajatele, kuidas rühmatööd kulgesid.

Kuidas edasi?

Minu eesmärgiks oli saada ülevaade, kui palju õpilased sellise ülesande puhul abi vajavad, et edaspidi seda stsenaariumi tunnis rakendades vajalikud muudatused sisse viia. Kuna ma ei seadnud ajaliselt väga rangeid piire stsenaariumi läbikatsetamiseks, siis sain nii teha. Edaspidi tuleb muidugi piirid seada.
Olen ka varem lasknud õpilastel mänge luua, aga disaini sessiooni pole varem katsetanud. See tundub olema aga hea võimalus. (Käisin vaatamas Sikupilli kooli õpilaste esitlusi).
Minu jaoks oli huvitav näha ka selle klassi õpilaste  (koos)tööoskusi. Seda saan kindlasti edaspidi arvestada.
Mis mulle ei meeldinud? Stsenaarium on hea ja kindlasti kasutan seda ka edaspidi. Ka praegu on 9 klassi tüdrukutel käsitöös projektiülesanne luua mäng. ITECi puhul võiks olla aeg pikem - nt terve õppeaasta. Nii võiks olla pigem üks pikemat aega vajav stsenaarium ja 1-2 kiirelt läbi viidavat stsenaariumi ja siis saaks õpeaja paindlikumalt aega jagada. Nii oleks ka lotust, et stsenaariumid ka edaspidi käiku lähevad. Praegu tundub, et seda üldse ei uurita, kas neid hiljem ka rakendatakse.
Uus tsükkel tundub väga põnev olema (nagu seda olid ka eelmised :)) ja mõtted juba liiguvad, mida ja kellega teha.

Õppematerjali loomine

Alustasime 5/6 liitklassiga õpepmaterjali 2 ja 3 klassile, kes õpivad loodusõpetuses tundma puid ja põõsaid. Teemavalik sai selline, sest praegu on hea ise pildistada - juba on näha lehti, aga ka puude võrad paistavad hästi välja. Ka on teema värskelt korratud. Rühmad moodustasime sel korral lihtsalt - kuna materjali kogumiseks kasutame linoit tahvlit,siis lugesime klassi neljaks ja iga rühm sai omale värvilise sildi. Nii kui rühmad jagatud, läks töö hooga lahti - 2 minutit peale öö algust olid juba esimesed lingid materjalidele leitud

Tahvel on siin http://bit.ly/laukaitec
Peale esimest tundi,kus valisime teemad ja jagasime rühmad, oli väike paus. Kevad oma kiire tempoga surus peale ja nii olid klassil reis Lätti, maakondlik 6 klassi päev, käidi Roostal võistlemas jne. Nii kohtusimegi uuesti alles pea kaks nädalat hiljem. Ega seegi kord kõik kohal olnud - peaaegu kõik poisid olid läinud koos bioloogia õpetajaga Tallinna. Aga see klassikaaslaseid ei heidutanud ja töö läks hoolega käima. Võrreldes sügisese katsetusega sujuski seekord kõik justkui paremini ja valutumalt. Kas põhjuseks oli suurem kogemus, väljas paistev päike või meeldisid teemad rohkem, me ei teagi. Kaks rühma olid varem kodus ka pildistanud,aga andsin siiski oma fotoaparaadid ja nii läksid rühmad veelkord välja. Üks rühm, kus kõige rohkem õpilasi kohal oli, jättis ühe kaaslase arvutiklassi toimetama ja kevadlilli uurinud tüdrukud otsustasid oma pildimaterjali veebist leida. Teistele kordasin enne kiirelt mõned pildistamise põhimõtted ja näitasin aparaadid üle. Pildid laadisime hiljem minu veebikontole.

lastele ITEC

Sel päeval oli meie kasutada kolm tundi - esimene kuluski pildimaterjalile (kordasime pärast üle ka autoriõigustest tulenevad reeglid) ja kaks järgmist tundi koostati esitlust. Esitluse tegemist ma enam näitama ei pidanud, sest oleme seda varem mitu korda teinud.
Kõrvalt õpilaste tegemist jälgides märkasin:
*üks rühm tegi kõike koos, iga liikme arvamust arvestati, veidi vaieldi, aga kõik sujus hästi
* teine rühm otsustas nii, et igaüks teeb oma esitluse ja pärast valivad parima, mida väiksematele esitlevad. Uurisin küll mitu korda, et kas see on mõistlik ajakasutus, aga nad jäid endale kindlaks. Hiljem selgus muidugi,et nii hea mõte see ei olnud, aga sellele tulemusele jõudsid nad siis ise :)
* ühest rühmast oli kohal vaid üks tüdruk - aga tal oli hea ja selge plaan ning järgmisel päeval jätkasid rühmaaaslased ilma temata - eelnevalt tehtu järgi oli lihtne edasi minna.
* ühe rühma liikmed, poiss ja tüdruk, nagistasid ja vaidlesid pidevalt, aga see käis kõik heatahtlikult ja naeruga pooleks ning valminud töö sai hea
*  hoolimata sellest, et ühe teemaga tegeleti 3 tundi järjest, väsimuse märke ei ilmutanud keegi. See oli veidi üllatav, aga ilmselt oli ülesanne põnev ja kindlasti kannusas ka see, et teemat pidid hindama väiksemad koolikaaslased.

Selle päeva viimast tundi jälgis üle Skype Eesti koordinaator Ingrid. Kui tund hakkas lõppema, siis võttis ta õpilastelt intervjuu. Algul istusin  sülearvuti taga ja märkasin, et enne iga vastust vaatavad õpilased kontrollivalt mulle otsa - mida mina asjast arvan. Pole neile küll kunagi oma arvamust keelanud vaid pigem oodanud, aga ju nad tundsid, et peab kooli lippu kõrgel hoidma ja kui midagi peaks valesti minema, siis õpetaja teeb nägusid ning nad saavad end parandada :) Aga kui läksin hoopis nende seljataha, siis jutt muutus vabamaks :) Kogemus ise oli vahva ja tagasisidena kuulsin ühe kolleegi käest järgmisel päeval, et tema laps oli sellest kodus õhinal rääkinud. Ka puudunud klassikaaslastele räägiti sellest kui põnevast kogemusest.

Projekti esimeses osas valmisid esitlused 4 rühmal.

Tutvustati okaspuid, lehtpuid, põõsaid ja kevadlilli. 

Tööd tehes palusin õpilastel arvestada, et seda vaatavad algklasside lapsed ja meie plaan oli seda näidata 2/3 liitklassile. Teine punkt, millele ma tähelepanu juhtisin, oli autoriõiguste arvestamine, kui kasutati teiste fotosid.

Tööd olid küllaltki ühtlase tasemega - ikka kiputi algul liiga palju infot töösse panema, aga üle vaadates võeti päris palju ära. Kuna mina sisusse ei sekkunud, siis sai kirja ilmselt see,  mis õpilastele endale huvitavam tundus.
Huvitav  oli see, et kui tavaliselt kulub esitlust tehes palju aega sobiva tausta valimisele, siis sel korral neid "probleeme" ei tekkinud :)

Näidisena panen siia lehtpuude esitluse:

Puudu on kasutatud kirjandus - see oli valdav probleem. Ilmselt arvasid õpilased, et kuna lingid said kokku kogutud veebistendile, siis neid enam esitluses puudutama ei pea. Sel korral ma ei tuletanud seda ka meelde.
Osade fotode autoriks oli märgitud mind, kuigi pildid tegi nende rühmakaaslane, kes sel päeval, kui esitlus valmis sai, puudus.

Neljapäeval, 31. mail tegime me esitluste põhjal pisikesed viktoriinud.
Tutvustasin õpilastele koolielu.ee töövahendite osa  ja soovitasin mõnda. Õpilased valisid Photopeach keskkonna. Tegelikult tegi kaks rühma oma viktoriini PurposeGames keskkonnas, aga kuna nad jäid hätta avaldamisega ja õpetust üle ei vaadanud, siis orienteerusid kiirelt ümber.
Keskkonnad õpiti selgeks "käigu pealt", kuigi juhendid on Koolielus olemas. Minu käest abi ja nõu ei küsitud. Vahva oli see, et üks rühm tegi omale kasutajakonto nii, et kõikide rühmaliikmete nimede esitähtedest moodustus kasutajanimi
Valminud viktoriinid

Kevadlilled

Okaspuud

Põõsad

Valminud töid katsetasime 2/3 liitklassiga. Iga rühm sai aja  oma esitluse tutvustamiseks. Rühmakaaslased ise jagasid, kes räägib ja nii oli mitmeid lahendusi -küll esitles üks ja teine oli tehnikuks arvuti taga, või jagati teema alamteemadeks ja iga rühmakaaslane rääkis.

See klass ei ole veel pidanud palju teiste ees esinema, aga nad said suurepäraselt hakkama. Enne, kui saabusid väiksemad koolikaaslased, arutati kiirelt omavahel läbi, kes ja mida räägib. Nii näiteks näitas Gregory tahvli kõrval ligikaudseid lehe suurusi,  et cm numbrid ei jääks vaid numbriteks ja tekiks ka mingi ettekujutus.

Kui kõik olid oma osa ära tutvustanud, siis näitasid nad oma viktoriinide asukoha väiksematele. Klassist kostis ainult nohin. Nii kui kellegi oli üks viktoriin lahendatud, nõuti kohe uut. Kõrvalt oli väga vahva vaadata, kuidas vanemad õpilased tähtsalt nooremaid aitasid.

Peale viktoriinide lahendamist oli aeg hinnata tehtud tööd. Palusin rühmaliikmed klassi ette. Väiksematele selgitasin, mida me ootame (hinnangut tööle, mitte koolikaaslastele) ja et minu märguande peale tõstavad nad nii mitu sõrme, mis nad tööle hindeks annaksid. Valdavalt olid püsti 4-5 sõrme. Siis palusin paari sõnaga ka tehtud tööd kiita - 2/3 klassi  õpilased tõid päris ilusti välja tööde head küljed ja tundus, et "nägude järgi" hindamist ei olnud. Aktiivsemad rääkijad olid tüdrukud.

Tehtud töö +/-
+ rühmatöö sujus paremini kui sügisel. Väikesed loomingulised naginad lahendati naeruga
+ kui varem oli märgata, et sõbrasuhted mõjutavad koostööd rühmas, siis sel korral seda näha ei olnud
+ õpilased saavad uue keskkonnaga hakkama kiirelt
+ tööd tehes õpiti uut ka teema kohta
+ fotod lähevad aina paremaks
+ väiksemad koolikaaslased tundsid end töös osalistena, kuigi nägid vaid tulemust
+ väga vahva kogemus Skype kaudu intervjuu andmisega

- ootamatud üritused koolis ja väljaspool kooli mõjutasid ajakava muutes selle pingeliseks

Kokkuvõtvalt võib õelda, et hoolimata väga napist ajaressursist, õnnestus töö hästi. Sügisel plaanin seda stsenaariumi osade teemade puhul rakendada

Õuesõppe projekt

Oleme osa 8 ja 5-6 klassiga osa võtmas ITEC projekti raames tulevikustsenaariumeid katsetamas.
Sel nädalal andsin õpilastele üldjoontes ülevaate, mis neid ees ootamas on. Mõlemad klassid olid meelsasti nõus, vaid paar 8. klassi noormeest vaidlesid.
1. nädal
Vahepeal on möödunud terve koolivaheaeg. Õnneks ei ole õpilased osalemissoovi kaotanud.
Kõigepealt arutasime bioloogia-geograafia õpetaja Kristaga, milliseid teemasid pakkuda, et sobiks ka meie ainetega.Leppisime kokku, et 8 klass uurib vee teemat
Täna tegime 8 klassiga valmis rühmad. Kasutasin selleks TeamUp keskkonda. Igati vahva vahend. Mina lisasin õpilaste nimed keskkonda ja arvutitunni ajal lisasime teemad ja lasime keskkonnal grupid moodustada.
Väike protest tuli, kui ühe rühma tüdrukud arvasid, et nende gruppi sattunud noormees ei ole eriti koostööaldis ja kaldub laiskusele.
Teemadena läksid kasutusse allikavesi, merevesi ja tiigivesi.
Järgmiseks nädalaks pidid õpilased uurima milliseid vahendeid võiks hiljem oma töö esitlemiseks kasutada.
1. nädal 5-6 klass
Ka väiksema klassiga jagasime õpilased TeamUp keskkonda kasutades rühmadesse. Enne viisime läbi ajurünnaku teemal - milliseid geomeetrilisi kujundeid võib leida looduses. Plaan on ühendada arvutiõpetus (esitlus), kunstiõpetus ja veidi matemaatikat ka, sest kuidas muidu on teada, mis on sirge ja milline kolmnurk

(pildistas 6 klassi õpilane Gregory)

Sedakorda tundus, et rühmaliikmed leidsid kohe ühise keele, sest nii kui rühmad said moodustatud, pandi pead kokku ja asuti uurima, kes saab tuua aparaadi, millal koos pildistama minna jne.
2. nädal
Kuna õpetaja oli ühe nädala koolist eemal, siis jäi õpilastel ülesandeks uurida, milliseid veebivahendeid võiks oma tööde esitlemiseks kasutada. Tutvustasin neile Koolielu.ee töövahendite osa ja tundub, et valik tehakse koomiksite, videolugude või e-raamatute vahel. Rühmade töösse ma ei sekkunud ja jälgisin vaikselt kõrvalt. Enamik rühmi töötab ilusti koos, vaid kaheksanda noormeestel on ikka vähe motivatsiooni ja ka ühes 5-6. klassi rühmas on väiksed probleemid. Seal küll pigem isiksuste tasandil, kuna kaks tegijat on pigem omaettetoimetajad - üks teistest tublisti kiirem ja tahaks kohe kõik valmis saada, teine mõtleja ja vaatleja.
Oli aeg tegudele asuda
Oli aeg asi tõsisemalt käsile võtta.

8.klassiga pühendasime ühe keemia tunni veele -varem allikalt, tiigist ja merest toodud vett sai vaadeldut, nuusutatud (jah...isegi maitsesime), ja mõõdetud pH. Rühmad panid tulemused kirja ja lubasid valmis mõelda vormistuse.

Kahjuks ei jõudnud me sel korral ära salvestada esimest ülevaadet  TeamUp keskkonnas. Küll kirjeldas merevett uurinud seltskond elavalt, kuidas nad oma proovi kogumas käisid ja märgade jalgadega koju saabusid.
5.-6. klassi ülevaade 5.-6 klass tegi sel nädalal pisikese ülevaate oma senisest tööst TeamUp keskkonna vahendiga. Enne palusin neil joonistada oma rühma portree. Huvitaval kombel otsiti paremat joonistamise-arutamise kohta isegi koridorist.

Enamik seltskonnast jäi siiski arvutiklassi joonistama ja läbi mõtlema, mida räägitakse.

Nii nagu järjest tööd valmis said, tuldi oma juttu rääkima. 

Rühmad lähenesid asjale erinevalt: 1 rühm oli kokku leppinud, et räägivad kõik, teine rühm otsustas, et iga kord räägib üks liikmetest (ja et kõik peavad rääkida saama). Kolmandate  puhul tundus valik olema juhuslik, ja neljandas  seltskonnas jäi jutustama see, kes ei pidanud kooli bussile jooksma. 

Ka suhtumine mikrofoni oli erinev :) Mõni rääkis rahulikult jutu ära ja kuulas üle ka, teine vuristas kiirelt teksti ette ja ütles, et mitte mingil juhul ta seda kuulata ei taha. Üldiselt suhtusid kõik tegemisse väga positiivselt ja kõrvalt vaadates nautisid nad seda.

Kuna fotod olevat juba tehtud, siis järgmisel nädalal asume ettekannete tegemise juurde.

8.klassi tööd

8 klass pidi uurima vett.  Klass ise valis teema, selle mida vee puhul uurida. Arvestades meie võimalusi, mis on kahjuks väga kasinad, said nad minu meelest hästi hakkama ja kuna vee teema keemia tunnis alles on tulemas, siis on hea sissejuhatus juba nüüd tehtud.

Merevesi osalesid: Johanna,Markus,Agnes on PhotoPeach
 Allikavesi on PhotoPeach


Järeldused:
+ nägin õpilaste juhiomadusi
+ TeamUp tool sobib väga hästi rühmade jagamiseks
+ ettevalmistus vee teema õppimiseks on tehtud
+ õpilased said väga hästi hakkama endale veebivahendi leidmise ja kasutamisega
- rühm lõi kergelt käega selle liikme kaasamisele,
- ilm ja aeg ei soosinud pikalt väljas toimetamist
5.-6. klassi tööd 
5/6 klassi õpilased valisid teemaks pildistamise ja geomeetriliste kujundite leidmise loodusest.
Tööd tehti väga huviga ja töö rühmades sujus paremini kui vanemal klassil - kedagi kõrvale ei jäetud.,
Alguses kippusid küll rohkem arvutit tundvad rühmaliikmed esitlust üksi tegema, aga see lahenes ka kiirelt.
Raskuseks oli kindlasti pildistamine ise - aparaadid ei olnud väga võimekad ja hallis sügises ei olnud nii väga hea kvaliteediga pilte loota.
Tööd läbi viies lasin õpilastel ise vahendid leida, ei sekkunud nende valikutesse. Ühel arvutitunni rääkisin autoriõigustest ja nägin, et see tekitas huvi ja tööd tehes uuriti ka, kas üks või teine asi sobib.
Huvi selliste tööde vastu on suur ja kindlasti katsetame veel sarnaseid projekte

Kizoa slideshow: Sllaid ringid - Slideshow

ITEC3 - vahekokkuvõte

Kuna me leppisime õpilastega kokku, et disainisessiooni ja kokkuvõtted teeme uuel aastal, ehk peale seda, kui kolmanda tsükli katsetused on lõppenud, siis kirjutan siia vahekokkuvõtte.

1. Mis oli tegevuse eesmärk (objekt)? Kas eesmärk saavutati?

Eesmärgiks oli luua mängu prototüüp ja seda teistele tutvustada. See ei pidanud olema ilmtingimata arvutimäng, aga kõik rühmad valisid siiski selle võimaluse.
Tsükli lõpuks peaks prototüüp valmis olema ja klassikaaslastele esitlemiseks valmis. 
Senise töö järgi võib õelda, et liigset tähelepanu pöörati mängu väljanägemisele. Vaid üks rühm on tegelenud ka ülesannetega ja sellega, kuidas mäng peaks kulgema.

2. Milliseid vahendeid kasutasin (tehnika, programmid, õppematerjalid,)?

Seekord valisin peamisteks töövahenditeks pliiatsi ja paberi. Oma mängu reeglid ja ülesannete märkimiseks said õpilased ise vahendi valida ja nad eelistasid MSWordi.
Mängu kulgu palusin neil joonistada veebipõhise vahendiga Flockdraw. See on ühistöö vahend, mida nad enne kasutanud ei olnud, aga töö õnnestus hästi, vahend alt ei vedanud. Vahendit eraldi neile ei õpetanud, näitasin vaid, kuidas oma rühma lehega liituda. Mingeid raskuseid, kuidas edasi toimetada, õpilastel ei olnud.
Kahjuks ei saa me koolis kasutada Scrachi (tehnilised probleemid). Muidu oleksime meelasti proovinud ka ühe lihtsa mängu programmeerimist.

3. Mida õpetasin õpilastele (mõisted, tegevused)?

Tsükli keskel kordasime ühel tunnil esitluste tegemist. See oli küll tingitud ühe teise õppeaine ülesandest, aga sobis hästi ka meie teemaga. Seletasin ka üle, mis on disain, mis prototüüp ja miks võiks olla selliseid asju vaja.
Töö käigus üritasin võimalikult vähe sekkuda, lastes rühmadel ise otsustada ja suund valida. Küsimuste korral vastasin, aga neid ei olnud palju.

4. Millised olid reeglid, kuidas toimus õppetöö?

Iga rühm pidi mõtlema välja ühe mängu, sellele looma prototüübi. Teiste tööd töö käigus kritiseerida ei tohtinud.  Disainisessioon, kus antakse tagasiside, on veel ees.

5. Milline oli tööjaotus, rollid rühmades?

Kohe tsükli alguses joonistusid välja, kui aktiivsed ja millises rollis õpilased rühmas olid. Paar korda pidin meelde tuletama, et tegu on siiski rühma tööga, aga üldiselt tehti ilusti koostööd. Ka rühm, kus kaks kohalolnud liiget alguses koostööd ei teinud, muutsid seda, kui kolmas liige liitus. Kuigi ma soovitasin rollid ära jagada, siis ükski rühm seda ei teinud.
Kõige paremini tegi koostööd see rühm, kus oli 4 liiget - mõtlesid koos, otsustasid koos, kõik liikmed osalesid aktiivselt ja suuri vaidlusi ei paistnud.
Üks rühmadest jätkas nii nagu alustasid - iga ülesande alguses tegid koostööd u 10 minutit, siis hakkas igaüks oma mõtet arendama. Kaks liiget tegid koostööd, kolmas eemaldus. Tundus, et talle ei sobinud see, kui tema mõtteid 100% ei arvestatud.

6. Kuidas osales töös kogukond (kool, lapsevanemad, teised õpetajad)?

Töös kogukond ei osalenud. Küll andsin ülevaate teistele õpetajatele, kuidas rühmatööd kulgesid.

Kuidas edasi?

Minu eesmärgiks oli saada ülevaade, kui palju õpilased sellise ülesande puhul abi vajavad, et edaspidi seda stsenaariumi tunnis rakendades vajalikud muudatused sisse viia. Kuna ma ei seadnud ajaliselt väga rangeid piire stsenaariumi läbikatsetamiseks, siis sain nii teha. Edaspidi tuleb muidugi piirid seada.
Olen ka varem lasknud õpilastel mänge luua, aga disaini sessiooni pole varem katsetanud. See tundub olema aga hea võimalus. (Käisin vaatamas Sikupilli kooli õpilaste esitlusi).
Minu jaoks oli huvitav näha ka selle klassi õpilaste  (koos)tööoskusi. Seda saan kindlasti edaspidi arvestada.
Mis mulle ei meeldinud? Stsenaarium on hea ja kindlasti kasutan seda ka edaspidi. Ka praegu on 9 klassi tüdrukutel käsitöös projektiülesanne luua mäng. ITECi puhul võiks olla aeg pikem - nt terve õppeaasta. Nii võiks olla pigem üks pikemat aega vajav stsenaarium ja 1-2 kiirelt läbi viidavat stsenaariumi ja siis saaks õpeaja paindlikumalt aega jagada. Nii oleks ka lotust, et stsenaariumid ka edaspidi käiku lähevad. Praegu tundub, et seda üldse ei uurita, kas neid hiljem ka rakendatakse.
Uus tsükkel tundub väga põnev olema (nagu seda olid ka eelmised :)) ja mõtted juba liiguvad, mida ja kellega teha.

ITEC3 - intervjuu päev

Seekord oli tund veidi eriline - ITEC Eesti pedagoogiline koordinaator Ingrid Maadvere jälgis meie tundi Skype vahendusel ja tunni lõpus tegi õpialstega intervjuu.
Nagu ikka tehnikaga vahel juhtub, nii ka seekord ei saanud me kohe tunni algul ühendust. Aga sellest ei olnud midagi - seletasin õpilastele, mida ma seekord sooviksin. Sel korral joonistasid õpilased vahendiga Flockdraw skeemi, kuidas mäng võiks kulgeda.
Vahendit ma neile eraldi ei õpetanud, näitasin vaid, kuidas nad saavad oma rühma töölauaga ühineda. Mingeid raskusi vahendiga tööle hakkamine neile ei valmistanud. Kiirelt leiti lahendus ka sellele, et vahend täpitähti ei arvestanud.

Seekord tegi kõige paremini koostööd see rühm, kes alguses kuidagi vedama ei saanud. Ka see seltskond, kelle koostöö kohe sujus, sai sel korral ilusti omavahel hakkama. Kolmas rühm oli ka sel korral oma vanas kinni - igaüks tegi oma, kuigi alguses ka üritasid koos toimetada. Aga kuna nende ideed olid üsna head ja et mitte teiste tegemisi segada, siis lasin ma neil toimetada. Tuletasin vaid paar korda meelde, et oma tööd peavad nad koos esiltema.
Intervjuu läks hästi hetkeni kuni katkes Skype ühendus. Lastele oli see põnev kogemus ja tekitas elevust :)

ITEC 3 - teine tund

Täna olid kõik rühmade liikmed kohal.

Tegin kiire ülevaate sellest, mis eelmisel korral jutuks oli ja mida rühmakaaslased juba teha jõudsid. 

Kõik rühmad said tagasi oma paberid ja said 5 nimuti jooksul oma nimekirja veel täiendada. 

Seejärel me veidi arutlesime, et mis võiks olla tavalise mängu ja õppemängu vahe. Palusin neil paberile kirja panna, mis teeb ühest mängust õppemängu. Seda peamiselt seetõttu, et paaril õpilasel oli segadus, mida võiks üks mäng üldse õpetada ("No korvpall õpetab mind korvpalli mängima"). 

Rühmade töökorraldus väga ei muutnud. Vaid see rühm, kus noormehed üldse koostööd teha ei tahtnud, sai juurde aktiivse liikme, kes mõlemad rühmakaaslased tööle pani. Rühm, kus arutleti, aga tehti ikka oma, jätkas samas stiilis ka siis, kui kolmas liige lisandus. Algul püüti ühiselt, aga peadselt jätkas iga üks oma rida.

Tunni teise poole jätsin neile arutlemiseks, mis mängu tüüpi mängu nad võiksid ise disainida. Vahendi, kuhu oma ideed salvestada, võisid nad ise valida ja nii võeti kasutusele peamiselt MSWord. Tunni lõpuks õpilased tüdimust ei näidanud :)

ITEC 3 tsükkel - algus

Täna alustasime uue tsükli katsetusega.
Sel korral on toimetamas 5. klass, kellega ma varem üheski projektis pole osalenud.
Klassis on 10 õpilast - 4 tüdrukut ja 6 poissi.

Rääkisin õpilastele, mis projekt see ITEC üldse on, mida meie kooli õpilased on varem teinud ja kuidas see neile meeldis ning mis on meie edasine plaan. Kahjuks on päris mitu puudujat, aga edasi ka ei taha algust lükata, sest kohe on käes jõulud ja see on koolis alati kibekiire aeg ja oleme juba niigi hilja alustamas.

Kõigepealt tegime ära rühmad. Kuna me pole varem TeamUp vahendit kasutanud, siis võtsime selle. Lisasin kiirelt õpilaste nimed. Lisasin, et soovin kolm rühma ja kõigi silme all need siis loodigi. Kuigi mõne õpilase häälest kostus nurinat ja mõni nägu ei olnud väga röömus, siis olid kõik siiski otsusega päri - arvuti ju arvas nii. Igast rühmast oli üks liige haige - nii ei juhtunud ka seda, et mõni õpilane oleks pidanud esimest ülesannet üksi täitma hakkama.

Selleks, et mõte mängude teemal liikuma panna, said kõik rühmad A3 formaadis paberi ja pliiatsid ning ülesanne oli kirja panna nii palju erinevaid mänge kui neil meelde tuleb. 

Kõik rühmad tegid erinevalt tööd:

• üks seltskond hakkas kohe üksmeelselt kirjutama. Oli elav arutelu, kellel midagi meenus, see ka kohe kirjutas. 
• teises rühmas küll arutati, aga kumbki liige (kolmas oli puudu), kirjutas oma nimekirja. 
• kolmanda rühma kaks liiget (ka seal puudus kolmas) alustasid nii, et üks hakkas kirjutama ja teine ootas. Minu pärimise peale, et kas kahekesi ei saaks teha, sest paber ju suur ja ruumi on, hakkasid küll mõlemad kirjutama, teine teise lehe serva ja imepisikese käekirjaga. Tundus, et noormehed ei  saa kuidagi koostööle.

Sellist mõtlemisaega jäi vast kokku 15 minutit ja keegi ei jõudnud veel ära tüdineda. 

Tunni lõpus korjasin paberid kokku.

Kogu rühmatöö aja püüdsin neid mitte väga segada. Mõnel korral küll suunasin veidi nende vestlust, kui  jutt väga arvutimängude teemaliseks läks. Kuna lubasin rühmatööks vabalt koha valida, siis algul läksid kõik kuhugi klassinurka põrandale istuma. Tundus, et see meeldis neile väga, aga enne ülesande lõppu tuldi siiski laua taha istuma ja kirjutama.